Taneli IFIOM WP

Uuringu “Use of Repositories of Digital Educational Resources: State-of-the-Art Review” kokkuvõte

Assignement 1: Lugemispäevik 1: Õpiobjektid ja repositooriumid

Valisin lugemiseks digiõppevara repositooriumite kasutamist analüüsiva uuringu, kuna mind huvitas, millisel määral ja kuidas repositooriume ja seal olevaid materjale ikkagi kasutatakse. Artikkel andis vaadeldavast perioodist (2000 – 2014.a.) üsna hea ülevaate ning sain mõnedele oma küsimustele ka vastused.

Rodés-Paragarino et al. (2016) toovad kohe sissejuhatuses välja, et uuringuid digiõppevara repositooriumite kasutusmäära kohta on tehtud palju ja need näitavad üldjuhul madalat kasutust. Samas pole piisvalt uuritud, millised on need faktorid, mis mõjutavad repositooriumite kasutajate käitumist. Eriti tähtsakse peavad autorid õpetajate, kui oluliste huvitatud osapoolte, kasutamiskäitumist mõjutavate faktorite väljaselgitamist ja täpsemat uurimist.

Artikli kirjeldava ülevaate (narrative review) osas, mis tegeleb uuritaval teemal avaldatud enim tunnustatud akadeemiliste tööde analüüsiga, ilmneb esimene huvitav trend. Nimelt sõltub kasutajate digiõppevara repositooriumisse panustamise tase sellest, mis tüüpi repositooriumitega on tegemist. Rodés-Paragarino et al. (2016) poolt analüüsitud uuringust “Learnometrics: metrics for learning objects” (Ochoa, 2008) toovad autorid välja, et:

  • Õpiobjektide repositooriumites ja referatooriumites on enamik materjale lisatud väikese arvu kasutajate poolt.
  • Õpihaldussüsteemides ja OpenCourseWare portaalides seevastu panustavad kasutajad materjalide lisamisse enam-vähem võrdselt

Samuti selgub Ochoa (2008) uuringust, et repositooriumite ja referatooriumite kasutajad kasutavad neid süsteeme lühema perioodi jooksul kui õpihaldussüsteemide ja OpenCourseWare portaalide kasutajad.

Lisaks panustamise määrale ja kasutajate püsivusele pöörasid Rodés-Paragarino et al. (2016) tähelepanu ka sellele, kuidas repositooriumites olevaid materjale kasutatakse. Selgus, et materjalide taaskasutamise tase on üllatavalt madal – vaid 20%. See fakt tundub olevat vastuolus teoreetilise seisukohaga, et materjalide jagamine ja taaskasutamine võiks pakkuda hariduses olulisi eeliseid.

Jõudes taaskastutuse teema juurde uurisid Rodés-Paragarino et al. (2016) tuginedes artiklile “Open Educational Resources: Inquiring into Author Reuse Behaviors” (Petrides et al., 2008), millised on taaskasutuse viisid ja praktikad.  Tuvastatud seitsme materjali taaskasutuse viisi juures oli peamiseks põhjuseks materjalide muutmisel vajadus nende visuaalse ja tehnilise esitlusviisi muutmise järele.

Repositooriumide kasutatavuse peamise problemaatilise kvaliteedinäitajana tuvastasid Rodés-Paragarino et al. (2016) materjalide meta-andmete kvaliteedi ja nende käitlemismugavuse. Üheltpoolt on materjalide paljususe tõttu meta-andmete korrektsus ja täpsus väga vajalikud, teiseltpoolt on nende loomine ja sisestamine kasutajate jaoks tüütu ja ebamugav. Samuti hindavad autorid pedagoogilisi meta-andmeid nõrkadeks ja vajadusi mitte katvateks. Näiteks tuuakse välja, et meta-andmed ei kirjelda millises järjekorras materjale kasutada, milliste teiste materjalidega neid siduda ning millise pedagoogilise situatsiooni jaoks need üldse mõeldud on.

Samuti toovad autorid välja probleemi repositooriumides olevate materjalide kvaliteedi hindamisega. Uuringu tegemise ajal oli peamiseks materjalide kvaliteedi kohta info saamise viisiks kasutajatele jagatud küsimustikud. Paragarino et al. (2016) oletavad, et üleminek teistsugustele kvaliteedi hindamise mudelitele võimaldaks materjalide efektiivsemat sorteerimist, soovitamist ja otsingut.

Uuringu osast, mis vaatles avatud õppematerjalide (Open Educational Resources) loomist ja kasutamist on huvitav tuua välja, et õpetajad eelistavad pigem jagada materjale lähemate kolleegidega oma asutuste siseselt. Seda tõdemust kinnistas veelgi uuring, et kohalike repositooriumite kasutuselevõtt tõstis hariduslike materjalide jagamise ja taaskasutamise määra oluliselt.  Materjalide kasutajaid on siiski rohkem kui jagajaid – 50% vs. 12%. Üheks peamiseks põhjuseks, miks oma materjale jagada ei soovitud toodi välja kogemuste puudumine litsentseerimise ja tehnoloogiaga (Rodés-Paragarino et al., 2016).

Kokkuvõtteks leian, et uuring andis sisuka ülevaate digiõppevara repositooriumitega seonduvast temaatikast. Minu jaoks oli peamiseks üllatuseks autorite kriitiline hinnang õppevata pedagoogilistele meta-andmetele. Arvestades, et tegemist pole sugugi uue valdkonnaga, eeldasin, et selles osas on olemas hästi väljakujunenud küpsed standardid. Võib-olla on meta-andmete (mis peaks sisaldama ka hinnangut jagatava õppevara kvaliteedile) kehv kvaliteet põhjuseks, miks nende taaskasutus on suhteliselt madal.

Usun, et leidsin meta-andmete problemaatikast enda jaoks huvitava teema, mida soovin edasi uurida. Just pedagoogiliste meta-andmete osa tundub huvitav. Ilmselt võiks siin uurida ka võimalusi kasutada uusi tehnoloogiaid meta-andemete automaatseks genereerimiseks või olemasolevate meta-andmete evalueerimiseks.

Repositooriumite kasutajate käitumise osas sain kinnitust oma kogemustele, mis samuti näitavad, et materjalide jagajaid on vähem kui kasutajaid ning pigem eelistatakse oma materjale jagada lähedasematele kolleegidele kui tervele maailmale. Samas usun, et selles osas on vahepeal olukord siiski paremaks muutunud.

Allikad:

Rodes-Paragarino, V., Gewerc-Barujel, A., & Llamas-Nistal, M. (2016). Use of Repositories of Digital Educational Resources: State-of-the-Art Review. IEEE Revista Iberoamericana De Tecnologias Del Aprendizaje, 11(2), 73–78.  https://doi.org/10.1109/RITA.2016.2554000

Ochoa, X. (2008). Learnometrics: Metrics for learning objects. PhD. Dissertation, Faculty Eng., Katholike Univ. Leuven, Heverlee, Belgium

Petrides, L., Nguyen, L., Kargliani, A., Jimes, C. (2008). Open Educational Resources: Inquiring into Author Reuse Behaviors. In: Dillenbourg, P., Specht, M. (eds) Times of Convergence. Technologies Across Learning Contexts. EC-TEL 2008. Lecture Notes in Computer Science, vol 5192. Springer, Berlin, Heidelberg. https://doi.org/10.1007/978-3-540-87605-2_39

nullyks

3 responses to “Uuringu “Use of Repositories of Digital Educational Resources: State-of-the-Art Review” kokkuvõte”

  1. Ma olen sinuga nõus ja natuke kahjugi, et materjalide jagajaid on vähem kui kasutajaid, kuid eks need lisa-metaandmed ja muud lisasammud teevadki õpetaja jaoks jagamise nii keeruliseks, et pigem teeb ta selle enda jaoks kuskile valmis ja kasutab vastavalt vajadusele. Õppematerjali loomine on üldse väga tricky küsimus, kuna see aegub ja materjalis kajastunud lingid mõnest keskkonnast võivad aeguda või sootuks kaduda. Hästi palju häid ja mõnusalt interaktiivseid õppematerjale läks kaotsi, kui tekkisid probleemid Chrome’i java-pluginaga.

    Ennemuiste oli õppematerjali loomise motivatsiooniks järgu tõstmine ja seeläbi palgatõus, hiljem aga üksikud konkursid, mis ei ärata enam nii suurt huvi. Seega oleks kasulik uurida mis motiveeriks õpetajaid ja materjalide loojaid metaandmeid täitma ja õppematerjalide kogumikke looma.

  2. Tänan Tanel põhjaliku ülevaade eest! Selle lugemisel meenutasin aega, kui töötasin õpetajana ja kohe tekkis küsimus, huvitav miks meie tol ajal ei jõudnud selleni, et ühel õppekaval / õppeainel töötavatel õpetajatel pole oma kausta kuskil google drives vms, et materjale jagada. Meie koguaeg jooksisime ringi kas mälupulga või paberlehtedega 😀 (koolis ma töötasin ainult paar aastat tagasi). See küll säiliks ruumi paberitest mis “äkki kunagi tuleb kasuks” ja aega.

    Maibritti mõtetele soovin lisada, et võib-olla õpetajad ei viitsi ka avalikult jagada oma materjale, kuna tänapäeval nad jõudsid selleni, et see võib olla ka hea äriidee.