Vastuseks Assignment 5-le

Valisin lugemiseks artikli “Networked Learning: Inviting Redefinition”, et mõista paremini võrgustatud õppe sügavamat sisu ning mõiste kujunemist. Selles ülevaates üritan tuua välja enda jaoks kõlama jäänud olulisemad mõtted ja selgitused. Kokkuvõttesse lisan endapoolsed mõtted ja arvamused loetu kohta.

Artikli on kirjutanud autorite kollektiiv  (Networked Learning Editorial Collective, edaspidi NLEC)  ning selle kirjutamise ajendiks on toodud vajadus täpsustada ning selgeks rääkida mõisteid COVID-19 järgses maailmas.

See kuidas, me millestki räägime mõjutab, kuidas me sellest mõtleme ning selle tulemusena, mida me tulevikus selle suhtes ette võtame. NLEC (2021) toob välja, et “hädaolukorra distantsõpe” (emergency remote teaching) ja selle massilisest kasutuselevõtust hiljem hoogu saanud hübriidõpe (blended learning) astuvad paljuski “varba peale” juba 20 aastat olemasolevale võrgustatud õppe valdkonnale. Veel tuuakse NLEC (2021) poolt välja, et võrgustatud õppe definitsiooni juure oleks tarvis rõhutada selle keskendumist võrdsusele ja sotsiaalsele õiglusele. Samuti meenutada, et võrgustatud õppe põhimõtted on seotud emantsipeeriva hariduse (emancipatory education) ja kriitilise hariduse (critical education) teooriatega.

Võrgustatud õppe valdkond on eripärane tänu oma keskendumisele järgnevale kolmele aspektile ning nende omavahelisele seotusele:

• Inimestevahelised suhted – siin käsitletakse usaldust, võimu, identiteeti, kuuluvust, erinevust, solidaarsust jms.
• Tehnoloogia (eriti IKT) – siin käsitletakse juurdepääsetavust, vahendeid, omandisuhteid jms.
• Koostöö väärtuslikeks peetavates tegevustes – millised on ühised teadmised, väärtused, mõistete kujundamine, tempo, läbirääkimisviisid jms.

Oluline on siinjuures see, et kuigi tähelepanu võib ajutiselt rohkem pöörata ühele neist, ei saa kunagi ülejäänud kaht jätta täiesti tähelepanuta (NLEC, 2021).

Artiklis tuuakse välja, et võrgustatud õppe eristumine digitaalse hariduse üldistest suundumustest leidis aset 1990-ndatel aastatel. Peamiseks erinevuseks loetakse eemaldumist arengutest, mis vähendasid (või alahindasid) inimestevaheliste sidemete tähtsust (NLEC, 2021). 

Võrgustatud õppe levinud definitsiooniks sai:

“Õppimine, mille käigus kasutatakse IKT vahendeid sidemete edendamiseks. Sidemed eksisteerivad ühe õppija ja teiste õppijate vahel, õppijate ja juhendajate vahel; õppijate kogukonna ja selle õpperessursside vahel. Parimad näited võrgustatud õppest hõlmavad seoseid võrgust kättesaadavate materjalide ja teiste inimestega. Kuid ainult võrgust kättesaadavate materjalide kasutamise faktist ei piisa võrgustatud õppe defineerimiseks.”

(NLEC, 2021)

Artiklis tuuakse välja, et selle definitsiooni juurest on puud selgitus, milleks sidemeid vaja on (ei räägita tegevustest ja eesmärkidest) ning sõnastusest jääb mulje, nagu piirduks võrgustatud õpe formaalse haridusega (jagunemine juhendaja ja õpilase rollide vahel) (NLEC, 2021).

Seda esialgset definitsiooni on mitmed autorid üritanud aastate jooksul parandada ning toimunud muudatused võtavad kõige paremini kokku Hodgson ja McConnell (2019), kes toovad välja kaheksa võrgustatud õpet iseloomustavat põhimõtet (tõlge pärineb H. Põldoja postitusest):

• Fookuses on õppimine, millest õppijad tunnevad selget kasu.
• Vastutus õppeprotsessi üle on jagatud kõigi võrgustikus osalejate vahel.
• Suhete loomiseks on võetud aega.
• Õppimine on kontekstist sõltuv.
• Õppimine on toetatud koostöö ja rühmade poolt.
• Dialoog ja sotsiaalne suhtlus toetavad teadmusloomet, identiteeti ja õppimist.
• Kriitiline refleksioon on oluline osa õppeprotsessist.
• Suunaja roll õpivõrgustikus on oluline.

Artikli autorid ise toovad välja viis võrgustatud õppe mõiste olulist koostisosa:

• see hõlmab koostööd ja kollektiivset tegutsemist;
• see hõlmab “teada saamist” ja saadud teadmise põhjal tegutsemist;
• eelnevad protsessid sõltuvad inimestevahelistest suhetest;
• võrgustiku tegevustel on suurem eesmärk – need on osalistele olulised.
• Võrgustikku toetavad tehnoloogilised vahendid.

Seda kõike võib võtta kokku järgmiselt:

“Võrgustatud õpe hõlmab koostööd, kollektiivset uurimist, teadmusloomet ja teadliku tegutsemist, mida toetavad usalduslikud suhted, motiveerib ühine väljakutse ja võimaldavad ühistöö vahendid. Võrgustatud õpe edendab ühendusi inimeste, tegutsemis- ja õppimiskohtade, ideede, ressursside ja lahenduste vahel üle aja ruumi ja meedia.”

(NLEC, 2021)

Kokkuvõtteks leian, et kuigi artiklit oli kohati väga raske jälgida ja see kippus tegelema sotsiaal-poliitilise filosoofiaga oli siiski väga huvitav jälgida autorite arusaamasid võrgustatud õppe tähenduse muutumisest. Tunnistan, et ma ei mõista endiselt, kuidas tagatakse võrgustatud õppe puhul kvaliteet ja kipun arvama, et autorite nägemus õppijatest  ja nende motivatsioonidest ning võimekustest neis võrgustikes on liialt optimistlik.

Kui keegi selle postituse lugejatest teab head eestikeelset tõlget mõistetele  “emancipatory education” ja “critical education” või märkab veel mõnda terminoloogiaviga, siis oleksin väga tänulik kui sellest kommentaarides teada annaksite.

Allikad:

Networked Learning Editorial Collective. (2021). Networked Learning: Inviting Redefinition. Postdigital Science and Education, 3(2), 312–325.  https://doi.org/10.1007/s42438-020-00167-8

Hodgson, V., & McConnell, D. (2019). Networked Learning and Postdigital Education. Postdigital Science and Education, 1(1), 43–64.  https://doi.org/10.1007/s42438-018-0029-0